Sinu vanemad

Kallis Siputis,

Kindlasti huvitab Sind tulevikus, kuidas Sinu issi ja emme tutvusid ja kuidas sai alguse nende armastus.

Sinu emme ja issi tutvusid juba 2005. aastal läbi emme klassivenna ja hea sõbra Taivo, kellega koos Sinu issi oli sõjaväes ja alustas oma tööd kaitseväes. Sinu issi ei meeldinud emmele väga, kuna emme tahtis õppida ja töötada. Issi seevastu käis nagu uni Sinu emmele peale. 2005. aasta hilissügisel issi musitas Sinu emmet esimest korda. Ka Sinu emme polnud ükskõikne. Aeg-ajalt käis Sinu issi emmel külas, emme valmistas talle õhtusööke ja laenas ka oma autokooli materjale, nad käisid isegi ühes autokoolis.

Pikki aastaid olid Sinu emme ja issi ainult kirja teel ühenduses. 2006. aastal läks Sinu emme Iirimaale tööle ja õppima ja Sinu issi läks Su emme kodulinnast tööle hoopis Scoutspataljoni. Võib ka öelda, et nad kaotasid sideme.

Möödus 2 aastat, kui nad hakkasid uuesti suhtlema msnis, Sinu ema oli Iirimaal ja isa oli valmistumas minema esimest korda Afganistani. Nad hakkasid üksteisele saatma kirju ja kui Su issi oli Afganistanis ootas Sinu emme alati issit msnis ja ka tema kirju. 6,5 kuud kirjutasid ja Su issi saatis emmele pilte. Paar kuud enne Sinu issi kojutulekut otsustas ka emme, et et aeg on tulla tagasi Eestisse, üks põhjuseid oli kullakallis issi. Issi oli ka rõõmus.
21. mail 2009 jõudis kätte see päev, kui Sinu issi pidi tulema lennuki pealt maha, kell oli 7 hommikul, kui Sinu vanemad kohtusid uuesti üle tüki aja. Kohmetus, õnn ja rõõm oli piiritu.


2009 suvel algas issi ja emme kooselu, nad olid nii õnnelikud koos.
2010 aasta mais kahjuks pidi jälle Sinu issi minema Afganistani, kuid emme ootas teda väga-väga.


Kui Sinu issi käis kodus puhkusel kinkis ta Su emmele imeilusa briljantsõrmuse.
2011 mais palus ka Su issi emme kätt ja loodetavasti enne Sinu sündi jõuavad nad ka abielluda 2012 aasta märtsis.
Sinu sünni ajaks on emme ja issi olnud õnnelikult koos 3 aastat.
Ootame Sind väga!

12 ndl kuklavoldi ultraheli ja dr. Teleturu külastus

KV UH

Nii naljakas tunne oli tol hommikul kui sõitsime kalliga Tallinnasse, et minna kuklavoldi uuringule, mina paanitsesin, et jääme hiljaks, aeg oli 9:20 ja meil mõlemil oli võetud nii tähtsa sündmuse jaoks vaba päev.
Jäimegi sutsukene hiljaks, kuid õnneks tuli meil veel isegi oodata UH uuringute ukse taga. Mul oli eelnevalt pandud tähtajaks 21. mai, uuringu ajaks oli mul rasedust 11+4. Arst kohe nähvas, et vaatame, kas üldse saab kõhu pealt või peab tupe kaudu tegema. Õnneks seda ei juhtunudki. Pikali ja möks kõhul ja esimese paari minuti jooksul arst teatas, et lapsuke suurem, et juba 12+6 ja uus tähtaeg 10. mai. Nii tore oli näha oma lapsukest esimest korda ja Anti oli nii tõsise ja mõtliku näoga. Lapsuke siputas nii palju ja meie ristisime ta Siputiseks. Lapse mõõt oli 11.8cm pikk. Pärast UH läksime koos et anda mu vereproov. Läksin vereproovi kabinetti ja nii tore oli, et Anti piilus ukse pealt, kuidas ma hakkama saan, kuna teab, kuidas ma ei salli vere andmist. Minu kallis mees on nii tore olnud kõik see aeg. Tema on vast isegi õnnelikum kui minagi, et meil tulemas armas laps. Ma armastan juba meie kõhubeebit rohkem, kui elu :) Peale visiiti teatas tulevane isa, et tema isainstinkt ütleb, et meil tulemas poiss. Saime UH ka 4 pilti ja kui ta neid korduvalt vaatas siis kinnitas, et Siputis on kindlasti pojake.

Dr. Teleturu külastus.

Tegelikult ikka tuntud ja austatud Dr. Šois, kuid minu kallis mees ristis ta imeliku nime pärast Dr. Teleturuks :D
Pärast KV UH panime kohe aja dr. Šoisi juurde, et saada teada meie kalli Siputise sugu. Ühel reedesel päeval, jällegi meil vabad päevad mõlemal, kell 8 hommikul sisenesime kabinetti. Jälle möks kõhule ja pilt oli juba telekas. Arst oli nii rahuliku ja vaikse häälega. Jällegi tunnistati meie Siputis suuremaks, kui alguses arvatud tähtaja järgi, tol hetkel oli mul rasedust 15+1 enda arvates ja praegugi ikkagi juhindun selle järgi. Arst ütles, et meie tibu on päris suur ja tol hetkel nägin ma ka ta jalge vahel midagi vilksatamas. Arst ei öelnud veel midagi, mõõtis ja võttis erinevaid andmeid. Pikkust Siputisel tol hetkel oli 16,5cm. Suur laps :) Jalanumbri andis ka 18mm :). Kaaluks andis 149gr +/-22gr, mis pidi olema 95% tõenäosusega õige. Dr. Šoisi väitel oli tol hetkel lapse suurus 16 ndl ja tähtaeg 4. mai, eks siis näis, mis tulevikus võib see päev olla.
Umbes 20 minutit möödus ja arst tahtis saada lapse sootunnuseid suurelt ekraanile ette. Loksutas mind igati pidi ja pidin isegi vasakule küljele keerama kuni ta sai lapse sootunnused ette. Kohe oli näha, et Siputis on nokuga pisike poiss. Anti oli nii uhke tulevane issi!

Naersime, et maksime 50 eurot, et näha telekast nokut :D

Meie pisikese Siputise triibusaamise lugu

13. september oli ilus sügisene pühapäev. Kuna minu tsükkel on terve minu fertiilse ea olnud ebakorrapärane, siis tarvitasin duphastoni. Duphastoni tablettide võtmisest oli möödunud 4 päeva. Tundsin muret, et päevad pole alanud, kuna ravimiga algasid nad alati muretult. Googeldasin natuke ja oli ka sama murega teisi naisi ja neil üllataval kombel triibud testil. Saatsin oma roosa õhetava mehe apteeki peale oma kahtluste ära rääkimist. Kui ta tagasi jõudis tegin kohe testi, oli möödunud paar minutit ja test ei näidanud midagi, kuid siis märkasime, et riba, mis on plastümbrise sees on nihkes, tegime plastikümbrise ettevaatlikult lahti ja ohh ime, MÕLEMAD TRIIBUD ja MINU TESTIL. Mees tõi veel 2 testi ja ka 2 õhtune ja kolmas hommikune test kinnitas minu pisikest IMET. Esmaspäeval helistasin ka kohe Dr. Lillele, kes töötab viljakuskeskuses Pelgulinnas ja kelle uurimise all olin ka naistenõuandlas. Imeline arst ja määraski mulle õige ravi, mille tulemusel rasestusin. Dr. Lill kutsus mind kohe enda juurde järgmiseks päevaks, kus kinnitas minu 6 ndl rasedust ja sain oma pisikese täpi pildi. Me olime Antiga maailma õnnelikumad!

Kõige naljakam on mõelda tagasi, et oktoobris pidin ma minema laparoskoopiale, et teha munajuhade läbi drillimine ja muud imeasjad. Ma olin juba peas maha matnud võimaluse, et rasestun niisama, kuna mul oli polütsüstiliste munasarjade sündroom oma ebakorrapäraste päevade ja tsüsti pärast. Uurisin juba kunstlikku viljastamist ja nutsin patja kui 2 mu head sõbrannat oma roosasid uudiseid teatasid. Aga nüüd ma maailma õnnelikum rase. IME! Isegi dr. Lill ütles seda, ta on nii hea arst, olen talle ütlemata tänulik.